LIIGUME.EE! Andra Aho: personaaltreeningu puhul on areng kiirem

Foto: erakogu

„Personaalne lähenemine sobib kindlasti kõigile, sest treener keskendub vaid ühe inimese treenimisele ja tal on aega jälgida ja tehnikat korrigeerida rohkem kui grupis. Sellest tulenevalt ongi personaaltreeningu puhul areng kiirem ja oskused omandatakse rutem,” ütleb Kevin Renno Võitlusspordi akadeemia tai poksi õpetaja Andra Aho.

Tai poks ja poks on väga erinevad: kui poksis on kasutusel vaid käteloogid, siis tai poksis kasutatakse kogu keha. „Tai poks on kõige mitmekülgsem püstivõitlusspordiala, kus on kasutusel lisaks kätelöökidele jala-, põlve- ja küünarnukilöögid ja püstimaadlus ehk klintš. Tai poksi iseloomustatakse inglise keeles kui „the art of eight limbs“, mis näitab ala mitmekülgsust ja võimalusterohkust. Lisaks sooritatakse tai poksi matši alguses traditsiooniline tants wai khru, mis on austusavaldus treeneritele ja jumalatele. Tai poksil on pikk ajalugu Tai Kuningriigis, kus on tegemist rahvusspordiga,” räägib Aho.

„Tai poks on väga tehniline ja mänguline, mis teebki selle ala huvitavaks ja põnevaks ka jälgida, sest iga hetk võib midagi juhtuda. Samuti see, et tai poksis ja võitluskunstides üldse sa ei saa mitte kunagi „valmis“; sa arened pidevalt ja õpid midagi uut juurde. Minu arvates ei saa mitte kunagi öelda, et sa oled „valmis“ ja tead ja oskad nüüd kõike. See on elukestev teekond, mille ilu ja valu ei lõpe kunagi, ja see ongi asja võlu,” lisab Aho, kes on organisatsioonide ISKA ja WAK-1F Euroopa meister, tai poksi üliõpilaste maailmameister, Eesti meister kikkpoksis ja Baltic Muay Thai Openi võitja.

Motivatsioon

Tai poks sobib ka kardiotreeninguks. Tai poks on väga liikuv ja intensiivne ala, kus trenni vältel on kasutusel kogu keha, mis tagab hea rasvapõletuse. Samuti tehakse erinevaid harjutusi oma keharaskusega või kasutades hantleid, mis tagab lihastoonuse kasvu. Lisaboonuseks on hea teraapia ja võimalus mõtted igapäevamuredest eemale saada.

„Motivatsioon võiks olla hea enesetunne, mida trennist saab. Trenn aitab pingeid maandada ja luua tasakaalu muidu enamasti istuvale elustiilile. Oluline on leida ala, mis pakub huvi ja millega tegelemine naudingut pakub, siis pole trenni tulemine ka enam nii raske. Tähtis on trenn päevakavasse sobitada ja siis seatud eesmärkidest kinni pidada. Enesedistsipliin on nr 1. Muidugi tuleb kuulata ka oma keha ja mitte haigena või ülekurnatuna trenni tulla, aga kui lihtsalt ei viitsi ja otsid endale vabadusi, miks mitte trenni minna, siis püüa sellel mõttel sabast kinni ja pane „stopp“, vaigista meel ja mine trenni. Sellistel päevadel on eneseületusest ja heast trennist tulenev heaolutunne veel parem,” arvab Aho.

„Hea enesetunne, tervis ja see, et mu vaim on tasakaalus ja olen tugevam trenni tehes, peaks olema piisav motivatsioon trenni tulemiseks,” naeratab ta.

Algajate tai poksi baaskursuste gruppides on 1,5-tunnised treeningud kolm korda nädalas. „Teadmised kinnistuvad, areng toimub ja kindlasti paraneb vorm ja vastupidavus,” põhjendab Aho.

Intensiivsust alguses kindlasti kartma ei peaks. „Baaskursuste puhul on trennid üles ehitatud nii, et esialgu omandatakse baasteadmised ja parandatakse vormi ja sealt edasi saavad trennid juba intensiivsemaks minna, aga selleks ajaks oled selleks juba valmis ja ei pane tähelegi,” lubab Aho. „Personaaltreeningute puhul käib kõik sinu vormi ja valmisoleku järgi!”

Varustus

Esialgu Aho trenni minnes pole vaja midagi muud peale mugavate trenniriiete ja hea tuju.  Treener suunab ja räägib juba treeningutel, mida ja millal vaja läheb. Baaskursuste puhul kaks esimest nädalat varustust ei kasutata, õpitakse asendit ja lööke ning tehnikaid paarilisega ja löögipindadel. Sealt edasi saab soovija soetada varustuse.

„Üldiselt inimesed ikkagi soovivad oma varustust. Varustuse all pean silmas siis kindaid, käesidemeid, jalakaitsmeid ja hambakaitsmeid. Personaaltrennide puhul võtame varustuse kasutusele varem, sest areng on kiirem ja treeningute ülesehitus erineb rühmatrennidest,” sõnab Aho.

Puhkus treeningute vahel oleneb treenitava vormist. Näiteks sportlane võib teha kaks-kolm trenni päevas, samas kui algaja teeb võibolla kaks-kolm trenni nädalas. „Piisav uni on kindlasti oluline osa puhkusest, et keha ja vaim saaksid taastuda ja teadmisi kinnistada ning oleksid valmis järgmisest päevast maksimumi võtma ja omandama uusi teadmisi ja oskusi. Samuti mängib olulist rolli see, mida sa trennist vabal ajal teed: toitumine, veetarbimine, väljas käimine, kellega sa suhtled, pinged, stress jne,” lausub Aho.

„Ma ütleks, et ühte kindlat stampi pole olemas. Sportlase keha erineb harrastaja või algaja kehast ja vastupidi ja kõik inimesed on nii erinevad, et ei ole olemas ühte õiget vastust. Oma keha kuulates leiad vastuse, mille juures tuleb kindlasti arvestada oma keha valmisolekuga suuremal või vähemal määral trenni teha, et mitte ennast ülekoormata. Algajale kolm trenni nädalas sobib väga hästi,” lisab ta.

Kuidas tunda ära endale sobiv treener? „Tuleb proovida erinevaid treenereid, ega muud varianti polegi,” naeratab Aho. „Kui trenn ja treeneri käekiri ja õpetamisstiil meeldib, siis on sobiv treener leitud. Sisetunde järgi.”

Sama ütleb ta selle kohta, kuidas saada aru, milline stiil sobib: „Kui sa leiad selle, mis on õige, siis sa lihtsalt tead, et see on see. Selle puhul ei teki küsimust, kas see on õige ja sobib mulle; sa lihtsalt tead ja tunned, et see on sinu jaoks ja sa naudid sellega tegelemist, oled huvitatud ja soovid õppida. See ongi kõige tähtsam, et sulle meeldiks see, mida sa teed, siis oled hetkes ja naudid ennast ja oma elu.”

„Trenniga alustades on kõige tähtsam tahe trenni tulla, olla uudishimulik ja avatud midagi uut õppima. Olla pigem eelarvamusteta ja kujundada protsessi käigus oma arvamus. Mitte lasta end mõjutada teiste arvamusest, kui tunned, et tahad midagi teha. Samuti mitte karta ega kahelda endas, sest keegi pole sündinud oskajana. Ja siis lihtsalt kohale tulla ja nautida,” naeratab Andra.

Allikas: Liigume.ee