Stopp kiusamisele

KEVIN RENNO VÕITLUSSPORDI AKADEEMIA ALGATUS „STOPP KIUSAMISELE!“

Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia käivitas kampaania „Stopp kiusamisele!“, kus osalevad akadeemia juht Kevin Renno, lauljad Ott Lepland, Artjom Savitski ja Sissi Benita,  DJ Andres Puusepp, räppar Cool D ning Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart.

„Võitlusspordiga tegelevad inimesed teavad, et see kingib enesekindluse. Enesekindlus aitab elus üldse ja eriti rasketes olukordades paremini hakkama saada. On aeg seda kogu Eesti ühiskonnaga jagada. Ütleme üheskoos avalikult ja jõuliselt välja: stopp kiusamisele, jah enesekindlusele!“ räägib Renno.

Kampaania raames on koolidel võimalus tellida Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia demonstreerima erinevaid võitlusspordialasid ja kampaanias osalev tuntud inimene rääkima noortele kiusamisest.

Laulja Ott Lepland on leitav nii laval kui ka Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias. Tema arvates on inimestele jäänud mulje, et taipoks on raevukas ja jube ala, kuid trennis selgub, et see on müüt.

„Taipoks on hea spordiala, sest see aitab füüsilist vormi heana hoida, ja kui füüsis on hea, on ka vaimu- ja mõttemaailm korras,” teab ta omast käest.

Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias treenib igasugust rahvast. Üheks neist on Power Hit Radio eetrihääl ja muusikamiksija Andres Puusepp.

„Siin saan ennast välja elada. See maandab ja väljaspool trenni pole ma enam nii närviline,” ütleb ta ja soovitab taipoksi kõigile

Artjom Savitski talub tänu poksile paremini stressi.

„Kehavorm on läinud ilusamaks. Alguses võtsin väga palju kaalust alla. Nüüd olen natuke juurde võtnud, kuid sellegipoolest on vorm suurepärane. Üleüldine heaolu on mõnus ja stressi talun palju paremini. Usun siiralt, et see on samuti tänu poksile,“ sõnab Savitski.

„Võitluskunste pole vaja karta. Nendes trennides saad enesekindlust!“ arvab Priit Kolsar ehk Cool D.

„Olen saanud vanematelt tagasisidet ja kindlasti on enesekindlus see, mille lapsed trennidest kaasa saavad. Kui lapsed tunnevad, et oskavad enda eest seista, muudab see nad rahulikumaks ja enesekindlamaks. Taipoks sobib poistele ja tüdrukutele, sest töö käib kogu kehaga. Taipoksist saab kõike,“ arvab Renno.

KAMPAANIAT TOETAVAD

Taipoks on hea spordiala, sest see aitab füüsilist vormi heana hoida, ja kui füüsis on hea, on ka vaimu- ja mõttemaailm korras

Ott Lepland

Kehavorm on läinud ilusamaks. Alguses võtsin väga palju kaalust alla. Nüüd olen natuke juurde võtnud, kuid sellegipoolest on vorm suurepärane. Üleüldine heaolu on mõnus ja stressi talun palju paremini. Usun siiralt, et see on samuti tänu poksile

Artjom Savitski

Siin saan ennast välja elada. See maandab ja väljaspool trenni pole ma enam nii närviline.

Andres Puusepp

Võitluskunste pole vaja karta. Nendes trennides saad enesekindlust!

Priit Kolsar ehk Cool D

MEEDIAKAJASTUSED

MIKS VÕITLUSSPORT?

Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool: 8 MÄRKI, MIS VÕIVAD VIIDATA, ET LAST KIUSATAKSE KOOLIS

Sügis on käes ja lapsed on tagasi koolipingis. Kooliaasta algusega tõusetub paraku teemana ka koolikiusamine. Selle ohvriks võib langeda igaüks – nii viieline kui kaheline, nii teistest eristuv kui tavaline, nii tagasihoidlik kui aktiivne laps. Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitusjuht Kristiina Treial toob välja kaheksa märki, mis võiksid lapsevanema peas häirekella tööle panna ja suunata asja uurima.

1
Laps kardab kooli minna

Nii mõnigi laps ei viitsi hommikuti kooli minna ja vajab lisamotivatsiooni, aga kui koolimineku vältimise põhjuseks näib olevat hirm, on see märk, et midagi on valesti. Kui laps otsib ja mõtleb välja vabandusi, miks kooli mitte minna või jätab teadlikult tundides osalemata, on võimalus, et ta teeb seda kiusaja vältimiseks ning enese säästmiseks.

2
Muutused lapse käitumises

Iga vanem teab, et teismeiga toob kaasa muutusi lapse käitumises ja meeleolus. Kui aga muutused on järsud ja juhtunud justkui “üleöö”, võib see olla peegeldus pingelisest perioodist või aset leidvast kiusamisest. Kui laps, kes oli varasemalt rõõmsameelne ja õpihimuline, muutub äkitselt kurvaks, depressiivseks ning loiuks, võib selle taga peituda kiusamise tõttu kannatamine. Märgiks on ka oma sõprade või klassikaaslastega suhtlemisest hoidumine.

3
Usalduse vähenemine

Kuna kiusatav kardab enamasti hukkamõistu ja teiste reaktsioone, seda et teistele rääkimise tõttu võib tema olukord veel hullemaks minna, võib ta kaotada usalduse kõigi inimeste vastu. Seega ei räägi ta enam oma muredest lapsevanematele ega eakaaslastele, vaid muutub vaikseks ja enesesse sulgunuks.

4
Valetamine

Usalduse kadumise tõttu ja vabanduste otsimiseks hakkab laps endaga toimuvat varjama ja vahel ka vanematele valetama. Valetamisel on erinevaid põhjuseid – näiteks võib laps karta, et asjasse kaasatakse õpetajad ja kool, mis muudab kogu olukorra tema arvates veel keerulisemaks ning annab kiusamisele vaid hoogu juurde.

5
Sõnumite ja telefoni varjamine

Lisaks füüsilisele kiusamisele toimub terror ka sotsiaalmeedias, vanemate pilgu eest varjatud kohas. Lapsel, kes enda telefoni vanemate eest varjab ning närviliseks muutub, kui see teiste kätte satub, on tõenäoliselt põhjust midagi peita.

6
Tervisliku seisundi halvenemine

Vaimne terror mõjub negatiivselt ka lapse füüsilisele seisundile – võib juhtuda, et laps jääb sagemini haigeks, kaotab söögiisu ning kogeb muid tervisehädasid, näiteks pea- või kõhuvalu.

7
Kaotatud või katkised asjad

Püksipõlved ja kotilukud tikuvad ikka katki minema, aga kui riiete ja teiste esemetega hakkab juhtuma ebatavalisi “õnnetusi”, on põhjust vanemal muretsemiseks. Mida regulaarsemaks asjade kadumine või katki minemine muutub, seda tõenäolisemalt ei juhtu asjad kogemata, vaid neil on põhjustaja.

8
Sinikad ja kriimud

Sinikate, kriimustuste ja haavade puhul, mille tekke kohta laps selgitusi jagada ei oska või ei taha, on juba tegemist tõsisema füüsilise kiusamisega, mille puhul tuleb kindlasti pöörduda kooli ning halvematel juhtudel ka politsei poole. Kuna suur osa kiusamisest on siiski sõnadega tehtud või suhetega seotud, siis sinikate puudumine ei tähenda veel kiusamise puudumist ning eriti tähelepanelik tuleb olla just eespool kirjeldatud meeleolude ja käitumise muutuste suhtes.

Iga laps on erinev ning märgid kiusamisest võivad avalduda erinevalt. Lapsevanemad tunnevad enda lapsi kõige paremini ning teavad alateadlikult, millise ebatavalise käitumise puhul peaks muret tundma. Juhul, kui selgub, et kiusamine leiabki aset, tuleb alustada ärakuulamisest. Jagatud mure on pool muret ja see on oluline algus probleemi lahendamisel. Last tuleb rääkimisel julgustada ning talle kinnitada, et kiusamine ei ole tema süü. Koos tuleb arutada, kuidas saaks kiusamisele lõppu teha, ebameeldivaid olukordi vältida ning keda peaks veel mure lahendamisse kaasama. Mõnel puhul on abiks õpetaja või koolijuht, mõnel juhul rääkimine kiusaja ja tema vanematega, mõnikord läheb vaja psühholoogi või isegi psühhiaatri abi. Peaasi on probleemiga tegeleda, mitte seda eirata ja loota, et asjad lahenevad iseenesest. Lapsele on tähtis, et teda toetataks ja julgustataks.

TELLI KOOLI DEMO JA ETTEKANNE

Kampaania raames on koolidel võimalus tellida Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia demonstreerima erinevaid võitlusspordialasid ja kampaanias osalev tuntud inimene rääkima noortele kiusamisest.